Aluselisus

 See artikkel räägib aine omadusest; keskkonna omaduse kohta vaata artiklit Aluseline keskkond.

Aluselisus ehk leelisus ehk leeliselisus on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone[1], mis neutraliseerivad happeid.[2]

Aluselisus on prootonite sidumise või elektronipaari edastamise võime.[1]

Loodusvetes võivad hüdroksiidioone (OH-) moodustada näiteks vesinikkarbonaadid (HCO3-), mis veega reageerivad: HCO3- + H2O = H2CO3 + OH-. Teisteks leelisuse tekitajateks on: süsiniktrioksiid CO3, vesinikfosfaat HPO4, fosfaat PO4-, H2SiO4-, H3SiO4, H2BO2-, atsetaat CH3COO-.[3]

Olles tugevate aluste ja tugevate hapete koguse vahe vees, võib leelisus olla nii positiivne kui ka negatiivne. Suure leelisusega vesi on üldiselt pH väärtusega üle 7, aga vesi, mille pH on üle 7, ei pruugi veel olla suure leelisusega. See tähendab, et aine pH ei määra leelisust, aga leelisus määrab aine pH.

  1. 1,0 1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega TEA on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega kXpug on ilma tekstita.
  3. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega ibor on ilma tekstita.

Developed by StudentB